Polüeeterpolüoolide põhistruktuur on ahel- või hargnenud polümeer, mis moodustub mitme korduva etüleenoksiidi (EO), propüleenoksiidi (PO) või etüleenoksiidi butaani (BO) ühiku ühendamisel hapnikuaatomitega sildadena. Molekulaarstruktuuris sisaldab see palju hüdroksüül- (-OH) aktiivseid rühmi, mistõttu on see polümeeri sünteesis äärmiselt oluline reaktiivne vaheühend. Tänu eetersideme (-O-) madalale kohesioonienergiale ning paindlikule struktuurile ja hõlpsale pöörlemisele on polüeeterpolüoolidest valmistatud materjalidel madala temperatuuriga vastavus, hea hüdrolüüsikindlus ning suurepärane voolavus ja segunevus töötlemise ajal. Lisaks võivad polüeeterpolüoolidel olenevalt lähteainest olla erinevad füüsikalised vormid ja keemilised omadused ning need sobivad mitmesugusteks rakendusteks, eriti polüuretaanvahtude, kattekihtide, liimide ja elastomeertoodete valmistamisel.